Äratus kl. 07:30, kõht täis ja mäele! Enne väljumist maksime veel ühe öö eest, et saaksime mõnuga mäge võtta ja pärast tśillida. Väljas on +4C. Gondli juures avastan, et unustasin prillid villasse :( Jama lugu, ilma on ikka kehv kimada. Kassa juures longivad ringi ja hauguvad mõned penid. See ei julgusta just kassale lähenema. Meie plaan on täna siin mägedes möllata ja homme hommikul Bulgaaria poole süstida. Mäe tippu jõudmiseks tuleb sõita 2 gondliga. Päevapiletit kui sellist, ei ole - müüakse sõidu kordasid. Ostame ühesuunapileti poolde mäkke, sest alla tuiskame ju laudadega. Vahepeatuses ostame teise ühesuuna otsa tippu. Meile öeldakse, et lund ei ole palju. Tipp on 2000m kõrgusel ja sinna viib suur seisugondel. Oleme ainsad reisijad. Muutume murelikeks, sest puudrit küll näha ei ole... Tegelikult paistab igalt poolt kena heinamaa, kus mõne tuti vahele on üksik lumehelves ära eksinud. Raja märgised on kenasti nähtaval. All, esimese gondli juures oli rajakaart ja selle juures märge, et 2 musta nõlva on kinni. Selle info põhjal peaks siis üks must rada lahti olema! No ei saa aru mida nad sellega mõtlevad! Ilm on hall ja tuuline ning seetõttu ei saa väga ka vaadet nautida. Oru vastaskülja mäetippe paitab päike. Suusa- ja lauasport ei ole siin väga popp, tundub, et gondlid on ennekõike matkajate ja vaatlejate jaoks. Vaateplatvormi kõrval on lumi värvunud punaseks. Ju on üks koer siin läbi teiste kihvade hinge heitnud. Ringi hulkuv koerakari on päris suur. Mõned kisklevad omaette, urin, lõrin... Vaade vaadatud, sõidame alla tagasi. Kuna meil oli ostetud ainult ühe otsa pilet, tekib vahepeatuses sõnavahetus. Enn nõuab kõige häälekamalt õigust tasuta sõidule, sest keegi ei ütelnud üles minnes meile, et laudu ei ole mõtet kaasa võtta - lund ei ole üldse! Saame lõpuks tasuta sõidu. Me ei hakka oma laudu lõhkuma isegi poole nõlva pealt alla sõites ja ostame pileti. Ei saa aru, mida nad siin radadeks nimetavad. Isegi gondli alt sõites oleks laudadele liiga karm olnud. Lauad kotti, Ivanilt 100 raha tagasi ja Bulgaaria poole punuma! Punuma pistmisega võib ikka juhtuda, et jääd kellelegi silma... Politsei võttis meid rajalt maha. Lubatud oli 100 km/h, meil oli 124. Ja aknal ei olnud ka vinjetti. Ai-ai-ai! Me ei taha mootorit välja lülitada, sest keegi ei ole väga lükkamis meeleolus. Samas on paak juba ohtlikult tühi... No õnneks lõpeb kõik hästi. Läheb natuke aega, kuid lõpuks lastakse meid vabaks. Lenno annab 2 autogrammi ja vastu saame ühe võõrkeelse jutuga lehe.
Kell 13:40 jõuame Bucuresti. Väljas on +3,5C, lumi on maas ja päike sirab taevas. Teistes linnades seda ei märganud, kuid siin on ringteel õigus pealesõitjatel. Head ummikud! Suured ringteed, autod seisavad. Pori pritsib ja auto aknad on kogu aeg porised. Kõnniteid siin küll ei puhastata- jalakäijad sumpavad lumeplögas. GPS viskab ka villast. Tädi ütleb, et ....m pärast keera paremale, kuid tegelikult ekraanil oleva pildi järgi peaks lihtsalt reastuma parempoolsesse ritta. Noh, juhtub. Õnneks mitte kogu aeg. Saime just Ä-lt ja Janilt infot, et Banskos on -2 kuni +13C ja Borovecis (Bulgaaria) kuni 0,2m lund. Kahju, siis jäävad meil Bansko mäed nägemata-proovimata. Bucurest on suur ja hall linn. Järsku on kõik valge, maa ja taevas sulanduvad kokku. Päike on kadunud. Me ei ole oma reisi jooksul pea ühtegi metslooma näinud (paar päeva tagasi nägin vist ühte kitse), kuid see-eest saab sageli näha erinevaid kulle. Tee ääres põllul jalutab isafaasan oma kahe sulni daamiga. Samas ei ole ka teede ääres korjuseid. Eestis näeb tunduvalt rohkem loomi - nii elusalt kui surnult. Paar päeva tagasi nägin üht alla aetud looma - see oli koer.
Kell 15:30 ületame Doonau, oleme Bulgaarias! Rumeeniast väljudes küsiti vinjetti, kuid meie ei teadnud sellest midagi. Lenno laiutas käsi ja meil lasti minna. Sillal on kaks rida millest ühe on enda alla haaranud veokad. Sõiduautod sõidavad seepeale vastasuunavööndis ja loodavad, et keegi samal ajal vastu ei sõida. Meie ka. Nüüd ostame Bulgaaria vinjeti, ei hakka oma õnne kuritarvitama. Boroveci jõuame pimedas. Uurisin siit-sealt ööbimiskohtade hindu ja lõpuks otsustame Vila Park kasuks - saame kolmepeale kööginurgaga apartmendi. Basseini kasutamine on hinna sees (137.- kohalikku). Viimasest linnast enne Boroveci, Samo...midagi, ostsime veini ja snäkke. Lund justkui on, kuid pimeduse tõttu nõlvu ei näe.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment