Eile õhtul jõudsime Bistritiasse ehk siis linna, kus kunagi ööbis ka Dracula tapja. Uuuh.. :) Otsime hotelli, kuid kuna mitmed tänavad on ühesuunalised või autodele liiga kitsad, on raske LP kaarti reaalsusega kokku viia. Mitmel korral tuleb tõdeda, et siin me oleme juba olnud! Jälle ei leidnud õiget kohta kust ära keerata, et hotelli juurde jõuda! Autojuht on päevast väsinud ja kerge ärrituma... Ükskord jõuame ikka kohale ka. Võtame LP reisijuhiks ja läheme söögikohta jahtima. Need paar kohta mis LPst silma jäävad, neid enam ei ole... Kõmbime mööda linna. Päris külm on ja kõht on tühi ka. Lõpuks astume ühte keldrirestorani sisse. Kivist seinad, madalad laevõlvid - meenutab mõnd Tallinna vanalinna maja. Peale meie on seal veel üks laudkond mehi. Tellime kohalikud st. Rumeenia söögid ja majaveini. Söögid on head lihtsad ja koduse maitsega. Kahtlus tekib selle meie majaveiniga... Teine laudkond joob lahtist veini kannust, meile aga toodi uhkete siltidega pudel. Vaatame hinnakirja ja ooooo! sellise hinnaga küll üks majavein olla ei saa. Keskusteleme kelneriga ja tema ei saa aru milles asi, küsisime ju "house wine" ja tema tõi meile "wine house" veini. See tähendab, et meile toodi üks väga hea kvaliteetne veinimaja vein! :) Pole hullu! Järgmised veinid saame kannust.
Hotelli hs ei olnud suurem asi, kuid selle eest oli toas WIFI. Hommikusöögi lauas näeme telekast kaadreid 20 a tagasi toimunud verisest ülestõusust. Ei tekita just head isu. Lükkame jälle auto käima ja stardime kl. 10:30. Kuna täna on revolutsiooni aastapäev, on osa tänavaid suletud ja valmistutakse paraadiks. Õnneks ei sega see meie liikumist. Sõidame mööda sik-sak mägiteid ja ei silma siin sisemaal ühtegi puukirikut.
Tigri-Mures nimelises asulas suri meil auto keset tiheda liiklusega tänavat välja. Õnneks juhtus see künkal. Egas midagi, natuke närvikõdi kaasliiklejatele - lasime autol natuke tagasi vajuda ja käima ta läkski!
Lõunatasime teeäärses restos. Kohalikud tossavad ikka hirmsasti. Ei ole suitsuga enam harjunud ja see tõesti häirib. Aknast paistab lambakarja ja ühte eeslit karjatav karjus. Väljas on +0,5C, lükkame jälle autot.
Sinaiasse jõuame videvikus. Sinaia asub Prahova orus ja kuulub tegelikult Wallachi, mitte Transilvaania alla. Siin käis kunagi ka kuningas puhkamas. Sinaiasse jõudmiseks läbime veel mõned sarnased väikesed mägikülad. Linnakesed on tuledesäras ja kogu piirkond meenutab mõnd väikest Austria mägiküla-suusakuurorti. Silmame gondleid. Linnas lund on, kuid vaadates mägesid katvaid metsi arvame, et lund võiks rohkem olla, sest kuused on haljad. Sõidame mööda kitsaid käänulisi tänavaid nõlva mööda üles ja otsime ööbimiskohta. Proovime õnne ühe 2* villa ukse taga ja möllime end 100 kohaliku (ca 475.-EEK) eest sisse. Käime poest läbi ja ostame õhtuks ning hommikuks sööki-jooki. Villa on rohkem nime poolest villa, st. suht tagasihoidlik ja kulunud olekuga, kuid kõik toimib. Tuba, köök, veranda... Veedame mõnusa õhtu kohalikke veine ja tuitśat proovides. Oleme siin villas ainsad külalised.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment