Saame receptionist arve, mille järgi me oleme külastanud spaad kahel korral ja saanud veel mingeid teenuseid. No ikka ei ole küll! Receptionil on raske uskuda, et neil on arve valesti koostatud. Liidavad ja lahutavad, näitavad meile arvutil mingit summat. Meie näitame neile oma arvutuskäiku ja lõpuks saame asjad korda. Uh. Euroopa kaart näitab pea kõikjal meie võimalikes edasliliikumispiirkondades + kraade ja sellega seoses lepime teadmisega, et rohkem meie reisi jooksul mäkke asja ei ole. Skooriks jääb seega 1 päev Ukrainas ja 1 päev Bulgaarias pluss 1 eilne laskumine. Otsustame võtta suuna Türgi poole ja veeta aastavahetus Istanbulis. Bulgaaria kohta ei oskagi kokkuvõtteks midagi tarka ütelda - esines kõiksugu sekeldusi, kirjapilt on sarnane vene keelele, kuid jutust midagi aru ei saa.
Videvik. Äsja oleksime ühe ratturi alla ajanud. Lihtsalt ei näinud seda musta kuju. Sõitis teel meile vastu ja loomulikult ei kasuta siin keegi helkureid ega lampe. Heledaid riideid ei tasu ka kanda. Aga läks hästi. Päeval oli +17C. Tegime lõunapeatuse teeäärses MC Donaldsis ja sõime õues kuna ilm oli ilus. Rahvast ja autosid oli palju. Lenno tellis lisaks söögile veel kohvi eraldi juurde. Selle eest tśekki ei saanud ja pärast ei saanud kohvi ka. No tere Bulgaaria, jälle sekeldused! Kui oleme mugimise lõpetanud selgub, et me ei saa ära sõita. Olime oma auto parkinud küll kallakule ja sellise arvestusega, et keegi meie ette ristmikule ei pargiks, kuid võta näpust - ikkagi oli sinna üks auto parkinud. Kui starter töötaks, saaksime välja keerata, kuid meil on ju vaja lükkamisruumi. Piilun autosse, seal mingid lasteasjad. Jalutan Mäkis ringi ja püüan ära arvatata kelle auto see võiks olla. Valin ühe perekonna välja ka küsin neilt, kuid ei ole nemad. Siis valin välja ühe ema tütrega, kuid ei hakka neid tülitama. Ootame, laseme päikesel põski paitada. Ootame. Lõpuks nad tulevad, ja ongi sama ema oma tütrega. Kell 17:20 on 15C.
Läheneme piirile. Veokate rivi. Mõlemas suunas on üks rida, sõidame vastassuunas ja vajadusel tõmbume veokate vahele. Piirini 3km. Piiril avastame, et Türgi liir on täitsa kõvaks valuutaks muutunud, ca 0,5 EUR. Üllatavalt on siin piiripunktis üks lahmakas ja tuledes särav terminalihoone, a la Tallinna D terminal. Tax Free, poed, eskalaator.... Piiril võtab meid vastu minaretist kostev kutse palvusele. Siin on nüüd esimene kord reisi jooksul, kui ka meie kotid läbi vaadatakse.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment